Jaani kõrtsi ajalugu
Tallinna mnt 8 krunt oli kasutuses juba vähemalt 17. saj. keskel.
1645. aasta plaanil on see märgitud endise Otto Tittferi erakrundina, mille Lihula mõis oli ära ostnud ja millel elas rätsep Mattis. 17. sajandi lõpus kuulus krunt arvatavasti kapten Gotthard von Platzbeckile.
1727. aastal müüdi krunt inspektor Nicolaus Buschile, 1732. aastal Heinrich Struckhoffile ja 1742. aastal kaupmees Heinrich Kronbergile. 1785. aastaks oli krundi omanikuks saanud Lihula mõisnik Manderstiernale.
1786. aastal ehitati krundile kõrts ja kõrtsi asus pidama Heinrich Jacobsohn.
1825. aasta paiku ehitati krundile uus kõrts. Uueks kõrtsmikuks sai kingsepp Vockroth, 1863. aastast Grünthal ja 1888. aastal Liiso Braunschweig.
1892. aastal oli kõrts ümber ehitatud osalt kahekordseks trahter-hotelliks Zum Löwen.
1905. aasta revolutsiooni mahasurumise ajal oli Jaani kõrts kohaks, kus karistussalklased vange üle kuulasid, mõistsid kohut ja viisid täide karistusi.
1919. aastal ostis Lihula mõisalt krundi koos kõrtsiga Lihula Kaubatarvitajate Ühisus ning seal avati kauplus, kus müüdi majapidamistarbeid.
1930. aastatel oli Jaani kõrtsis võõrastemaja Lihula Kodu ja viinakauplus. 1930. aastate lõpus ehitati kirikupoolsele küljele nelja aknaga teine korrus.
1939. aastal ostis krundi ärimees Jüri Nõmm. 1940. aastatel lammutati maja juurest maha ühekorruseline laohoone.
Jüri Nõmm pärandas Jaani kõrtsi ja selle krundi Loit Somp`ile, kes omakorda kinkis selle Ly Rammu`le. 2013. aasta sügisel alustas Jaani kõrtsi teisel korrusel tegevust MTÜ Muusikatuba Päevalill.